Sel nädalavahetusel jäime jälle San Jose kanti, et tõmmata hinge enne järgmiseid kiireid nädalavahetusi. Käisime laupäeval Jan Jose peal jalutamas – sõime Kuuba restoranis, ostsime järgmiste nädalavahetuste jaoks bussipileteid ja lonkisime niisama kesklinnas ringi. Kui kesklinn on selline küllalt tavaline inimesi täis suurlinn, kus igast poest lastakse ladinapärast tümpsu ja igast kolmandas poes proovib keegi mikrofoni oma pakkumusi hüüdes kliente meelitada, siis vaid 500m või vähemgi põhikeskusest vaatab vastu juba täielik vaesus – inimesed magavad maas, majadest on saanud hurtsikud jne. Kui tihti on just bussijaamade lähedale kogunenud eluheidikud ja siin on kogu linnas tõenäoliselt vähemalt 20 bussijaama, siis tundub, et ka heitunud inimesed on vastavalt jaotunud. Järgmise nädalavahetuse bussipileti saime igatahes ainult kuupäeva pileti, küllap tuleb piisavalt vara kohal olla, et enda soovitud bussi peale saada.
Õhtul käisime kinos Escazús, mis on vist iseseisev kant, aga tundub nagu San Jose linnaosas. Kant oli igatahes peen ja kallis, ja film (Džentelmenid) meeldis meile ka. Lauri avastas, et San Joses peaks olema mitmeid arvutimängu- ja lauamängu kohvikuid, näis, kas jõuame kunagi mõnda neist.
Reede õhtul oli siin maavärin. Esimene, mida tundsime – täpsemalt siis Lauri tundis korraks raputust, mina ei pannud pannkooke küpsetades midagi tähele. Aga oligi selline pisike, epitsentris väidetavalt 5,4 maginituudi ja meie ilmselgelt ei olnud epitsentris.
Kohalikud on siin väga tantsulembesed. Ükskord piilusime üle tee baari, kus üks keskealiste paar tantsis päris viisakalt salsat vms. Siin enda majadeski näeb tihti, et keegi tantsib akna peal või siis suvalisel õhtul tantsivad paar või kaks mõnes korteris ladina tantse. Päris huvitav. Eestis ei kujuta ette, et keegi väga oma kodus tavapärase kogunemise ajal niimoodi tantsu vihuks. Ühtlasi saime vahepeal teada, miks on vaja võimsaid müüre ja tarasid tühja maa ümber: ikka selleks, et keegi sinna ei läheks ja enda suvalist majakest püsti ei paneks. 😊
Nii palju veel uudist, et oma hilinenud Mehhiko lennu eest saadeti meile mõlemale 200 dollarit lennufirma krediiti, nii et tundub, et peame ikka Guatemalas ära käima. Ja autorendi võimalusi guugeldades tuli välja, et siin kohapeal (kohapealse VPN-iga) saab rendihinna ligi kolmandiku odavama, kui nt Eestist. On ikka sohitegijad! VPN-iga mängides selgus ka, et Eestis auto rentimisel maksavad Eestis broneerijad 5 eurot kallimat hinda. Klassikaline eestlaslik suhtumine.